Vot nii ongi.

Ha-haa

Ma pole aasta aega siia midagi kirjutanu. In your face.

Ega muud ei toimugi, kui ainult keemia alused kohv, enerks ja valemid. Järgmise aastani.

Ameerika

Haa, öine interneti vallutaja ja arvuti kunn on tagasi. Täpselt nii- jah, mul on läpakas taas internet.

Peaks siis vahelduseks midagi head ka rääkima. Mul oli eile esikas. Noorte Teatritehase viies omalavastus "Ameerika". Teen ikka reklaami ka. Kõik, kes saavad, tulge vaatama. Siit saab rohklem infot.

No mõne sõnaga siis esikast ka. Üleootuste hästi läks. Eriti arvestades, et eelmise õhtu proov oli ikka üsna nigel. Ka esika järgne "koosviibimine" läks hästi. Sain elu kõige veidrama komplimendi. Lühidalt kokku kõlas see nii: "Mul on ilusad kingad ja kui mina seisan horisontaalselt siis oskan ma kasutada oma kingi funktsionaalselt" Jap. Hea meel kohe minu pärast.

Täna seevastu nii hästi etendus ei läinud. Ise pole absoluutselt rahul, aga mis seal ikka, 7 etendust veel ehk tuleb paremaid. Tähendab me ei lepiks sellega, kui ei tuleks paremaid.

Olen veits ego kah, panen mõned pildid ka. Kui etendusest pilte tuleb panen neid kah. Vot sihuke olengi. :)

Sügis

Laupäev ja ilm on hää.
Aga mina ärkasin vabatahtlikult 6.06 üles, üpris loll või mis. Ainult poeks veel teki sisse sooja ja põõnaks, muud midagi ei teekski. Egas muud polnudki nagu.

Väljas on värvilised lehed, see aasta punast väga pole, polnud sellist õiget öökülma. Õues võiks ka teki sees põõnata.

Nagu näha olen ma oma väikese põõsakese unarusse jätnud, kohe vägagi. Alustans iis uuesti pihta, äkki saab midagi öeldud ka.
Mõtlesin küll, et peaks kõiki oma vahepealseid tegemisi kas või minimagi, aga mi seals ikka. Räägin parem sellest, mis praegu sünnib.

Eile oli huvitav õhtu, nägime koos Anna Liisa ja Evelyniga välja nagu väikesed usutunnistajad, viksid ja viisakad ja käisime ringi teekann ja -tassid käes. Kahjuks ei osanud em arvetada, et juba nii sügis on ja päike vajub vara ära, seega pildid, mida me teha üritasime, ei tulnud eriti välja. Aga see-eest oli ikka lõbus küll. Pilt, mille me pidime tegema, pidi olema teema Britshness....hmmm ma nüüd küll ei tea, kui pihta me teemale saime, mis seal ikka vinguda.




Eile oli selline põnev päev veel, et ma laristasin jälle oma verd.
Hemoglobiin-138 korras
Vererõhk 121-75 korras
Pulss 101 korras
Tädi puhastab kätt ja ütleb: "Ma teen nüüd natuke haiget", mina silmad suured vaatan huviga oma veeni: "Mhmm", tädi vaatab mind imelikult.

Täna ma kooli ei läinud, magasin ja loen "Tõde ja õigsust II"
Homme läheme Vargamäele.
No nüüd aitab kah.

Kui ma mõnda aega tagasi ei mõistund ennast, siis nüüd ma ei mõista teisi inimesi. Pole hullu, ma vähemalt sain aru, et pole ma midagi nii keeruline isiksus. Pealegi, mis ma ikka suvel nende teiste inimestega teen, endagagi lõbus.

Täna sõin aias esimesi tikreid, punaseid. Punasõsraid sõin ka. Elagu suvi.

Tahaks päris tõsiselt arlekiiniks hakata. Miks enamikele nad ei meeldi, sellest ma aru ei saa. Kusjuures mul pole viimased 8 või rohkem aastaid olnud kaisulooma (kui vahepeal Kurri välja arvata ja äkki on isegi Pepe mõnikord kaissu sattunud). Nüüd on. Mul on siniste juustega kaisukloun. See pole midagi kummalist. Päriselt. Ta on lihtsalt väga armas ja üsna pehme ka.

No mis seal's ikka. Kõik.

VaarikaMari

Üleval nurgas siis uued tikrid, päris nummid teised.
Aga vot täna on küll VaarikaMari päev. Neli naist aiaääres põõsaid kabistamas. Jah, meid on tabanud kas siis suur õnn või õnnetus- hea marja aasta. No, kui meie Liisaga veel lapsed olime (üsna hljuti s.t) oleks me kaks kätt pähe kinni löönud ja karjudes ringi jooksnud. Palju marju pole ei kõhule ega suvisele lösutamisele hea. Tegelikult see siiski on hea. Hoolimata varajastest tõusmistest ja metsas või põllul või risuhunnikus ronimisest, sügisel ja talvel on ikka nii hea moosi mekkida.

Aiamaasikad on nüüd selleks aastaks tehtud, toor- ja keedumoosi on kelder täis. Nüüd siis kord käes vaarikatel. See aasta on meil oma aiaski neid hulgi. Väga meeldiv. Ei pea kuskile kaugele ronima. Järgmiseks vast metsmaasikad ja -vaarikad.

Eile ja täna käisin Kauksis, ilus oli, vihma sadas. Ma pole kunagi vist nii kaua äikese keskel olnud, sest tavaliselt on äike ikka see vihm, mis kaugelt juba hoiatab ja ka ära minnes lärmab, aga pea kohal on ikka vähe aega. Eile ta mõnuga müristas ja välgutas meie ülal. Äkki oli viga tuulevaikses õhtus või Peipsi läheduses, igaljuhul päris kena oli.

Istun rõdul ja tuul on mõnus. Jälle tuli roheline tuju, lähengi rohelisi salke välja loputama.