Ma olen ikka jube pervert. Iga kord kui ma kirjandi ajal ÕSi avasin tuli mul ette mingi rõvedus või nilbus. No selline ma siis olengi.

Julmus

Et siis, milles avaldub minu julmus.

Tegelikult see, et ma pidevalt kedagi togin ja räägin jõhkraid nalju, millest keegi aru ei saa, ei ole minu puhul veel julmus, see on puha sõbralik.
Aga oh, kui te veel unenäos minuga kohtuksite.
Paar aastat tagasi, äkki üheksandas klassis nägin ma selgelt unes, kuidas ma seisin kooli ees ja Liina viskas pabersalvräti maha. Pärast väikest pahandamist ja tema keeldumist seda üles korjata peksin ma ta sõna otseses mõttes läbi. No ja seda ikka mõnuga. Alguses niisama, aga kui ta juba pikali oli, siis ega ma ei lõpetanud. (anna andeks Liina)
Ööl vastu tänast lõbutsesin siis jälle. Seekord mitte rusikatega. Nägin unes, et keset tundi, tõusin ma lihtsalt püsti ja hakkasi täiesti ennast valitsemata ropendama ja sõimama ja karjuma ühe oma klassivenna peale. No ja seda ikka päris julmalt. Kusjuures unenäos oli ka õpetaja klassis, kes tegi nägu nagu ma ei teeks mitte midagi. Selle peale, kui teine klassivend ütles, et mis sa teed, sõimasin tema ka läbi.
Hommikul ärgates oli tunne nägu häält poleks. Kes teab, äkki karjusingi läbi une.

Tegelikult olen ma hea (kui seda keegi veel usub).

No ja siis päeva küsimus ka:
Keda ma järgmisena unes vigastan ja kuidas?

Päev kodus

Mmm

Mõtlesin, et jätangi sissekande ühesõnaliseks, aga siis taipasin, et tegelikult tahaks midagi rääkida ka.

Hommik, ema tuleb tuppa:
"Magasidki kogu õhtu?"
"Mhmm"
"Õppida ka jõudsid?"
"Mkmm"
"Kooli tahad minna?"
"Mkmm"


Nii, sellega siis algaski mu päev. Tegelikult võib öelda, et algas sellega, et ma magasin ligi 12 tundi jutti.
Päeva olen saatnud mööda enda seltsis. Ma oskan olla hämmastavalt põnev inimene (aga, kes teab, äkki olen ainult endaga meeldiv).
Ilus päikseline ilm on, õue ikka ei lähe.
Mis ma siis teen?
loen Remarque'i
sätin tuba
mängin klaverit
söön
kirjutan kunstiajaloo esseed (hakkab valmis saama, varsti kustutan nagunii kõik jälle ära)
viiuldan
lebotan
vaatan telekat
pean sisukaid vestluseid (enda ja Väikese Kassiga)


Hommikut illustreeris Ravel- Bolero
Päeva on illustreerinud roheline jäätee ja Suede- The Wild Ones

Samas ilm on ilus, pole välistatud, et ma täna veel väljagi lähen.

Asi on nüüd nii kaugel, et mu keskendumishäired suurenevad.

Eile helistasin Liisale ja hakkasin telefoniga rääkima, ise unustasin helistamisnuppugi vajutada.
Rääkides läheb poole lause pealt meelest, millest räägin.
Hommikul ei saanud käega uksele pihta ja kõndisin koolis vastu ust.
Kodus istunsin toolist mööda.

Ainult magaks ja vahest mängiks klaverit.

Ahjaa ja muidugi tänase päeva küsimus:
Kas Kitil on tõesti üle (umbes) kahe aastas jooksuaeg?

Mõttetu sissekanne

.





.










.







On jah.