Asi on nüüd nii kaugel, et mu keskendumishäired suurenevad.

Eile helistasin Liisale ja hakkasin telefoniga rääkima, ise unustasin helistamisnuppugi vajutada.
Rääkides läheb poole lause pealt meelest, millest räägin.
Hommikul ei saanud käega uksele pihta ja kõndisin koolis vastu ust.
Kodus istunsin toolist mööda.

Ainult magaks ja vahest mängiks klaverit.

Ahjaa ja muidugi tänase päeva küsimus:
Kas Kitil on tõesti üle (umbes) kahe aastas jooksuaeg?