Hüljes

Täna siis olin hüljes, sest ma kardsin, et kui ma ennast palju liigutaks oksendaks ma kõik kohad täis.
Hüljes pole just parim, sest keegi pole söendanud mulle lesti laenata.

Mina teen hülge häält kui Evelyn ja Ewa laulavad hülge laulu.


Nii ja küsimus:
Mis on gentiobioosi mõju organismidele?

Orav

Pühendan siis oma oravakese Karinile.
Täna kaasasin kogu pere kampa.

No ja muidugi küsimus ka:
Mis on mu sabaks?

Põder

Ma olin nii põnevil, et pidin täna kohe algust tegema. No kõige parem ei tulnud, aga eks ma veel harjutan ja pildid ei tulnud ka kõige paremad.



ELAGU PÕDRAD!












KA PROFIILIS.

Suured ambitsioonid

Mul on uus tegevusplaan koostatud, ma teen igapäev ühe eluka siit järgi. + ma teen nende häält ka.

Kas kellelgi on mulle laenata lestasid ja reketikotte?

Ja muidugi tänase päeva küsimus:
Mida teete teie õhtuti kodus?
(Vastake kõik, sest kes teab kui kauaks mul sedas tegevust jätkub)

Ma arvan, et te olete kõik nuputanud, kuidas ma nii stabiilse ja täiusliku kehakaaluga olen. Vastus siis küsimusele-iga kord kui hakkavad numbrid kaalul liiga suureks minema hüppa ma maha.

Minu tänase päeva tsitaat: "Arvatavasti oleks ta karjääriredelil veelgi tõusnud, kui tal oleks pea alles jäänud. Tal oli hea pea." (Stendhali "Punase ja musta" kohta)

Ja tänase päeva küsimus:
Kes otsustas täna mu päeva ära rikkuda ja minu roheliste pluuside riiulisse pani punakas-lilla lilledega pluusi?
(tegelikult ka huvitaks, kuigi aiman vastust)



<---Selline pluus oli kapis.

Täna veel pole õige pannkoogipäev.

Mul on põnev elu, täna sõin rohkem kui kümme pannkooki ja köhisin isegi veel rohkem.

Ja selle nädalapäeva küsimus:
Kaua on normaalsel inimesel normaalne voodis vedeleda?

Kolm hurraad pelikanile.

Hurraa, hurraa, hurraa!

Legendi järgi on pelikan maailma esimene doonor. Tahaks seda legendi kuulda. Igaljuhul ma nüüd liitusin pelikaniga. Ma olen ka doonor.
Parem käsi on veel tiba külmem ja sidemes (sest nii saan ma uhkusega teistele oma kätt näidata), aga kellel seda paremat kätt ikka vaja. Pealegi maru hea tunne on, mõelda vaid, keegi saab minu kirsimahla kasutada.
Kusjuures ma olen päris veendunud, et mu veri on kirsimahl, sest see oli nii ilusat värvi ja pealegi ma jõin enne vere andmist õuna-kiris mahlajooki, oh ja muidugi, Marist ei saa ju muud välja tulla kui moos või no äärmisel juhul morss (lahjendatud noh). Lihtsalt muud varianti pole. Kirsimahl.
Kirsimahla andmise eest saim ma kruusi juba tuttava sõbra Pelikani pildiga. Ta seisab mul laual ja vaatab tamburiini, tahaks ka sellist elu, kunagi hakkan ma temast veel teed jooma ja ehk isegi mahla.
Tegelikult peaks õpetama Pelikanile toa koristamist ja minu eest õppimist, siis ta oleks ka esimene lind, kes minu jaoks on töötanud ja see poleks enam sugugi legend.

Jeee!

Jooksin (õigemini roomasin) Liisa peaga vastu ust. Nüüd ta tegi mulle blogi.
Päev läks küll korda.